Kuidas saab lapsevanem vähendada lasteaialapse stressi

1. Võimalusel paku lapsele nädala sees puhkepäevi, et ta saaks puhata suurest kollektiivist.
2. Kui lasteaiavabu päevi pole võimalik nädala sees pakkuda, siis mine kord nädalas lapsele varem järele ja ole temaga koos, jalutage teist kaudu koju või leidke muu võimalus koos olla.
3. Pärast lasteaiapäeva algavasse huviringi võiks lapse panna alates 4. – 5. eluaastast ja soovitavalt mitte rohkem, kui ühte huviringi nädalas. Lapse arengule on parim, kui ta saab pärast väsitavat lasteaiapäeva olla koos vanematega.
4. Võta iga päev pärast lasteaeda vähemalt 15 minutit aega, et lapsega suhelda nii, et te samal ajal muuga ei tegele (sh autojuhtimine, toiduvalmistamine). Keskendu kuulamisele ja väldi kas-küsimust. Palu lapsel näiteks kirjeldada, mis talle täna meeldis/maitses, kelleja ja mis mängu ta mängis, millises olukorras ta kurvastas või rõõmustas jne.
 5. Kui laps väljendab muret, püüa vältida lohutamist, nõu andmist, analüüsimist või mure vähendamist (nt oh, pole hullu; sa oled lihtsalt väsinud; see nüüd küll mingi mure ei ole), vaid lase lapsel rääkida, püüa tema tunnetest aru saada ning neid tagasi peegeldada:”Tundub, et sa tõesti väga igatsesid täna mind” või “Sa pahandasid, et Pille sind lükkas, sest sa said haiget.” Laps vajab eelkõige tunnet, et oled teda mõistnud.
6. Kui pead argiõhtul tegelema kodutöödega, kaasa laps mänguliselt appi. Vanemad mõtlevad tihti, et teevad kodutööd valmis, et siis lapsega mängida, kuid lastele meeldib tegeleda nö päris asjadega. Vastavalt lapse vanusele ja oskusele saab toiduvalmistamisel näiteks asju segada, hakkida, ulatada ning samal ajal võite arutada, mis loomad porgandit söövad, millest tehakse jahu jne
7. Lasteaialaps peaks õhtul uinuma umbes kell 20.00 – 21.30. Õhtuseks lõõgastuseks ei sobi teleka vaatamine ega arvutimäng, kuna need on liigselt stimuleerivad ning lapsel on raske uinuda. Mida lähemal on magamise aeg, seda aeglasemad peaksid olema tegevused, tasasemad hääled, hämaram valgus. See kõik soodustab rahunemist. Kui magamaminek võtab pikalt aega, alusta unerituaalidega (riietumine, pesemine, unejutt) kasvõi tund aega varem.

Agrssiivsust, virilat tuju ja keskendumisraskusi tekitavad lastes eelkõige väsimus, unevõlg, liigne stimuleerimine ja vähene või nõrk kontakt ema-isaga.

Küsi nõu psühholoogilt või loe nõuandeid lapsevanemale http://www.sinamina.ee/e-noustamine